Jutulõngakera...

Allikas Lääne psühholoogia on jõudnud järeldusele, et põhiline, mis on inimeses valesti, seostub nii või teisiti tema suhtumisega seksuaalsusesse, s.t. tuleneb hinge ja ihu lahutamise hullumeelsusest. Kuni me ei saa seda õigeks muuta, pole meil võimalik olla normaalsed ja loomulikud. See lihtsalt ei ole võimalik. Põhiline viga on väär suhtumine seksuaalsusesse. Tegelikult ei olegi vaja mingit suhtumist - kui meil seda pole, olemegi loomulikud. Kuidas te suhtute oma silmadesse? Kas nad on kurjast või on nad jumalikud? Kas olete nende poolt või vastu? Meil ei ole siin mingit suhtumist ja see ongi loomulik. Tarvitseb vaid võtta hoiak, et silmad on kurjas, ning meil tekib probleeme nägemisega. Siis on nägemine kohe samal moel problemaatiline, nagu seda praegu on kõik, mis seostub seksiga. Sul tekib iha vaadata ja näha, aga kui sa seda teed, piinab sind süütunne. Alati, kui sa näed midagi kaunist, tunned end milleski süüdi olevat, sa oled teinud pattu... Tuttav tunne, kas pole... M

Allikas Armastus kas on või ei ole. Ta toob endaga kaasa loomingulisuse kõik võimalused, kõik dimensioonid. Ta toob endaga vabaduse ja suurim vabadus kogu maailmas on see, et inimesel peaks olema võimalus olla tema ise. Aga ei vanemad ega naabrid ega haridussüsteem ega poliitiline võim – mitte keegi ei taha, et sa oleksid sina ise, sest see on neile suurimaks ohuks. Inimesi, kes on nemad ise, ei saa orjastada. Nad on maitsnud vabadust, neid pole võimalik tirida tagasi orjusesse. Nii et parem on üldse mitte lasta neil maitsta vabadust, nende enda olemust, nende potentsiaali, nende võimalusi, nende tulevikku, nende geniaalsust. Nad kobavad pimeduses kogu oma elu, küsides nõu teistelt pimedalt, otsides vastuseid neilt, kes ei tea midagi eksistentsist, kes ei tea midagi iseendast. Aga nad on teesklejad – neid kutsutakse juhtideks, jutlustajateks, pühakuteks, mahatma’deks (mahatma – üllas ja isetu juht). Nemad isegi ei tea, kes nad on. Aga igal pool on salakavalad inimese