See on dokumentaalfilm stuudiolt nimega CrackinFilms Ameerika Ühendriikides pinnale kerkinud probleemidest, millest peavoolumeedia rääkida ei armasta. Filmi esimene pool on üsna depressiivne, kuid lõpus tuuakse vaatajateni võimalused parema tuleviku loomiseks ning näiteid inimeste ja organisatsioonide näol, kes sellega juba tegelevad. Filmis puudub jutustaja (narrator) ning selle jaoks pole spetsiaalselt filmitud ühtegi lõiku, kirjutatud ühtegi „käsikirja“ - kõik, mis selles näha ja kuulda on, on katkendid saadetest, filmidest, Youtube'i videodest, TED loengutest jne. Elame kultuuris, mis on meie jaoks teinud tarbimise loomulikuks – on loomulik, et inimene veedab 5h päevas teleka ees või et lapsed joovad Coca-Cola't pooleliitristest topsidest. „We don't even question it anymore.“ See algab nii varakult – beebidele mõeldud tooted, lastele mõeldud filmid ja mänguasjad jne jne. 50ndatel hakati tooteid spetsiaalselt noortele turustama ja selle t