Armastus kas on või ei ole. Ta toob endaga kaasa
loomingulisuse kõik võimalused, kõik dimensioonid. Ta toob endaga vabaduse ja
suurim vabadus kogu maailmas on see, et inimesel peaks olema võimalus olla tema
ise.
Aga ei vanemad ega naabrid ega haridussüsteem ega
poliitiline võim – mitte keegi ei taha, et sa oleksid sina ise, sest see on
neile suurimaks ohuks. Inimesi, kes on nemad ise, ei saa orjastada. Nad on
maitsnud vabadust, neid pole võimalik tirida tagasi orjusesse.
Nii et parem on üldse mitte lasta neil maitsta vabadust,
nende enda olemust, nende potentsiaali, nende võimalusi, nende tulevikku, nende
geniaalsust. Nad kobavad pimeduses kogu oma elu, küsides nõu teistelt pimedalt,
otsides vastuseid neilt, kes ei tea midagi eksistentsist, kes ei tea midagi
iseendast. Aga nad on teesklejad – neid kutsutakse juhtideks, jutlustajateks,
pühakuteks, mahatma’deks (mahatma – üllas ja isetu juht). Nemad isegi ei tea,
kes nad on.
Aga igal pool on salakavalad inimesed, kes ekspluateerivad
lihtsaid inimesi, süütuid, mürgitades nende mõistused uskumustega, milles nad
isegi kindlad ei ole.
*
Ärge andke inimestele hinnanguid. Hoopis armastage neid.
Teile ei õpetata, et te peaksite inimesi armastama, aga
teadlikult või mitteteadlikult õpetatakse teid inimestele hinnanguid andma.
Armastus ei tunne hinnangute andmist; ta lihtsalt armastab,
nii, nagu sa oled. See on sinu küsimus, see on sinu elu. Kuidas seda elada? Ja
kui mu armastus on tõesti kõikvõimas, võib see sind muuta ilma mingi minupoolse
pingutuseta. Ilma mingisugust hinnangut andmata on olemas võimalus, et sa
muutud.
*
(Vastusena küsimusele, „Mis on mediteerija juured ja
tiivad?)
Meditatsioon on viis, kuidas asuda endasse elama, sügaval sinu
olemuse sisimas. Kui sa oled leidnud oma olemuse keskpunkti, oled leidnud nii
juured kui tiivad.
Juured seisnevad olemuses, eksistentsis, ning teevad su
kõikehaaravamaks inimolendiks, indiviidiks. Ja tiivad on see hõng, mis vabaneb
siis, kui oled ühenduses olemusega. See hõng koosneb vabadusest, armastusest,
kaastundest, ehtsusest, siirusest, huumorimeelest, ja määratust õndsusest.
Juured teevad sinust indiviidi, ja tiivad annavad sulle
vabaduse armastada, olla loominguline, jagada tingimusteta seda rõõmu, mille sa
oled leidnud.
Juured ja tiivad ühinevad.
Nad on ühe kogemuse kaks külge, ja see kogemus leiab sinu
olemuse keskme.
Me liigume lakkamatult ümberringi, alati kuskil mujal,
kaugel, eemal oma keskmest, alati suunatud teiste poole. Kui see kõik
lõpetatakse, kui kõik objektid unustatakse, kui sa suled oma silmad kõige ees,
mis ei ole sina – isegi sinu mõistus ja südamelöögid jäävad kaugele maha – vaid
vaikus jääb püsima.
Selles vaikuses asud sa aeglaselt oma olemuse keskmesse
elama, ja siis kasvavad juured oma vabal tahtel, ja tiivad samamoodi. Sa ei pea
nende pärast muret tundma. Sa ei saa nende osas midagi ette võtta. Nad tulevad
iseenesest.
Sina täidad ainult ühe tingimuse: see on, olla kodus – ja kogu
olemine muutub sinu jaoks õndsuseks, õnnistuseks.
- The Osho Upanishad (loengud vahemikust 16/08/1986 - 02/10/1986)
Comments
Post a Comment